Standard

Käesolev standard kehtib alates 01.09.2004.

DO-KHYI (Tibetan Mastiff)

PÄRITOLU: Tiibet.
EESTKOSTE : FCI.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG: 24.03.2004.
KASUTUS: Seltsikoer, valve- ja kaitsekoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2 Molossid , mäestikukoerad.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Tiibeti mastif (Do-Khyi) on Himaalaja mäestiku nomaadsete karjasrahvaste muistne töökoera tőug ja Tiibeti kloostrite traditsiooniline kaitsja. Juba esimestest antiiksetest avastustest alates on teda ümbritsenud uhked müüdid. Alustades Aristotelese (384 - 322 e.Kr) ülestähendustest kuni aastal 1271 Aasias rännanud Marko Polo kuulsate kirjutisteni, ülistavad kőik ajaloolised kirjeldused Tiibeti mastifi loomulikku vastupidavust ja mőjukust - nii füüsilist kui ka vaimset. Rőhutatud on ühetasast haukumishäält kui unikaalset ja kőrgele puhtaverelisusele viitavat tunnust selles tőus. Niisugused möödunud aegade Euroopa künoloogiat juhtinud isikud, nagu Martin ja Youatt, Megnin, Beckmann, Siber, eriti aga Strebel ja Bylandt, asusid aktiivselt tegelema Tiibeti mastifiga, kes lummas neid tänu oma pőlvnemisele ja kohale Tiibeti kultuuris. Levinud on arvamus, et see tőug on esiisaks paljudele suurt kasvu mäestikutüübilistele ja mastifitőugudele. Üks esimesi Tiibeti mastifi isendeid, kes Läände rändas, oli 1847. aastal lord Hardinge'i (siis Viceroy of India, India asekuningas) poolt kuninganna Victoriale saadetud isane. Hilistel 1880ndatel tői Edward VII (siis Prince of Wales, kroonprints) tagasiteel Inglismaale kaasa kaks isast. Kőige esimene registreeritud Tiibeti mastifi pesakond sündis aastal 1898 Berliini Zoo's.

ÜLDMULJE:
Jőuline, raske, hästi tugeva kehaehituse ja luustikuga. Muljetavaldav; suursuguse ja tősise ilmega. Kombinatsioon majesteetlikust jőust, robustsusest ja vastupidavusest; sobiv tööks erinevates ilmastikutingimustes. Hiljavalmiv tőug, emased on täiskasvanuks arenenud alles 2-3 aasta vanuselt ning isased alles 4 aasta vanuselt.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Koljuosa pikkus mőődetult kuklakühmust kuni laubalőikeni on sama suur kui koonu-osa pikkus mőődetult laubalőikest ninatipuni, kuid koonu-osa vőib olla ka veidi lühem. Kere on veidi pikem turjakőrgusest.

KÄITUMINE:
Sőltumatu. Kaitsev. Käsklustele kuuletuv. Äärmiselt lojaalne oma pere ja territooriumi suhtes.

PEA:
Lai, raske ja tugev. Täiskasvanult vőivad pähe moodustuda nahakurrud, mis algavad ülevaltpoolt silmi ja kulgevad suunurkade suunas.

PEAPIIRKOND:
Kolju : Suur, hästi kergelt ümardunud, tugeva ja silmatorkava kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule : Hästi markantne.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lai, karvavärvusele vastavalt vőimalikult tume, hästi avatud sőőrmetega.
Koon: Mőőduka laiusega, hästi täidlane ja sügav. Koonu eestosa on kantis.
Mokad: Hästi arenenud ja alalőuga katvad.
Lőuad / Hambad: Tugevad lőualuud perfektse, korrapärase ja täiskomplektse kääritaoliselt lőikuva hammastikuga, s.t ülemised lőikehambad katavad vahetult alumisi lőikehambaid ja hambad väljuvad lőualuust otse. Lubatud on ka otsehambumus. Oluline on hammaste tihe paigutus.
Silmad: Keskmise suurusega, pruuni kőik toonid vastavalt karvavärvusele, kuid mida tumedamad, seda parem.
Teineteisest kaugel asetsevad, ovaalsed ja veidi viltused. Silmalaud on tihedalt silma ümber liibunud. Väärikas ilme.
Kőrvad: Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised, rippuvad, asetsevad silmade ja lauba vahelisel kőrgusel, ettepoole suunatud ja tihedalt pea külgedele liibuvad; tähelepanelikkuse korral kerkivad kőrgemale. Kőrvalehed on ümara servaga ja pehme, lühikese karvaga.

KAEL:
Tugev, hästi lihaseline, kaardunud. Ilma liiga märgatava lőualotita. Kaetud tiheda ja koheva lakaga, mis emastel ei ole eriti väljendunud.

KERE:
Tugev.
Selg: Sirge, lihaseline.
Laudjas: Lai ja pigem tasane.
Rindkere: Üsna sügav, mőőduka laiusega, hästi kaardunud roietega, nii et rinnakorv omandab südame kuju. Rind ulatub sügavuselt küünarnukkideni.

SABA:
Keskmise pikkusega. Kőrge asetusega seljajoone kőrgusel, erutunud koeral ja liikumisel kaardub saba lődva rőngana kőrgele selja kohale; rikkaliku karvkattega.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED:
Sirged, heade nurkadega, igast küljest kaetud tiheda karvaga.
Őlad: Hea asetusega, lihaselised.
Küünarnukid: Mitte sisse- ega väljapööratud.
Esijalad: Sirged. Tugevaluulised.
Kämblad: Tugevad, veidi kaldus.

TAGAJÄSEMED:
Jőulised, lihaselised, heade nurkadega. Tagant vaadates on tagajalgade seis paralleelne.
Reied: Üsna pikad; tugevad, hästi vőimsate, kuid mitte punnis lihastega.
Pőlved: Heade nurkadega.
Kannad: Tugevad, madala asetusega.
Kannused: Eemaldamine on vabatahtlik.

KÄPAD:
Üsna suured, tugevad, ümarad ja kompaktsed, hästi kumerate varvaste vahelt hästi karvased.

LIIKUMINE:
Jőuline, kuid samas alati kerge ning elastne: hea sirutuse ja tőukega. Kiiruse kasvades kaldub liikuma sama jäljerida järgides. Aeglast sammu astudes näib liikumine hästi kaalutlev. On vőimeline vastupidavalt ja nőtkelt liikuma erinevatel maastkel.

KARVKATE

KARV:
Karva struktuur on oluliselt tähtsam selle rohkusest. Karv on karm, tihe, kattekarv ei ole liiga pikk, koos tiheda ja üsna villava aluskarvaga külmal aastaajal ja mis muutub üsna hőredaks soojadel kuudel. Isastel on tähelepanuväärselt rikkalikum karvkate kui emastel. Karv on peen kuid tugev, sirge ja puhvis. Karv ei tohi olla mingil juhul siidine, kiharduv ega laineline. Kael ja turi on kaetud rikkalikuma karvaga, mis annab lakataolise üldmulje. Saba on kohev ja hästi narmastatud; rikkalike narmaspükstega on tagajalgade tagapooled.

VÄRVUS:
Puhas must ruugete piirdemärgistega vői ilma; sinine ruugete piirdemärgistega vői ilma; kuldne, liivakarva toonist kuni sügavpunaseni. Kőik värvid peaksid olema vőimalikult puhtad. Piirdemärgised on pähkelpruunid vői heledamat tooni. Valge täht rinnal on lubatud. Lubatud on ka minimaalselt valget käppadel. Piirdemärgised esinevad silmade kohal, jalgade alaosadel ja saba alumisel poolel. Ruuge piire on ka koonul, lubatavad on samuti silmi ümbritsevad prill-märgised.

SUURUS:
Turjakőrgus:
Isastel: vähemalt 66 cm (26 tolli).
Emastel: vähemalt 61 cm (24 tolli).

VEAD:
Kőiki kőrvalekaldeid eelnimetatud punktides tuleb lugeda veaks, mille aste sőltub otseselt kőrvalekalde ulatusest.

RASKED VEAD:
ˇ Füüsilise konditsiooni ja harmoonia puudulikkus.
ˇ Kerge vői tugevasti nahakurdudega kaetud pea.
ˇ Rippuvad mokad.
ˇ Selgelt väljendunud kaelalott.
ˇ Suured ja/vői madala asetusega kőrvad.
ˇ Heledad silmad vői lőikav pilk.
ˇ Puudulik pigmentatsioon, eriti ninapeeglil.
ˇ Tünnikujuline rinnakorv.
ˇ Tiheda rőngana puusale keerduv saba.
ˇ Ülenurgitunud vői püstised tagajalad.
ˇ Väga seotud liikumine.
ˇ Alamőődulisus rohkem kui 2 cm.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
ˇ Agressiivsus vői arglikkus.
ˇ Üle- vői alahambumus.
ˇ Iga eespool nimetamata värvus, nagu näiteks valge, kreem, hall, pruun (maksakarva), lilla, soobel, vöödiline, kirju.

Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esineb olulisi füüsilisi arengudefekte vői käitumishälbeid.

Märkus: Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Standard on parandatud 09.11.2004 FCI poolt

Värvus soobel ei ole diskvalifitseeriv viga

Maret Kärdi tőlge
inglisekeelsest originaalist, juuli 2004.
heaks kiidetud EKL juhatuses 12.august 2004 protokoll nr 8